Inimesi valitseb hirm kolesterooli ees. Õnnetu LDL-kolesterool saab kogu tähelepanu, kui väärtused on tõusnud. Kõrge kolesterool on tavaliselt signaaliks vähendada rasva söömist. Ma söön nädalas 28 muna ja lisaks muid rasvu. Minu kolesterool täiesti normis ja olen elu vormis.
Kes on süüdlane? Varjatud süüdlaseks on aastaid kuritarvitatud süsivesikurikkad toidud. Organism ei suuda vereringest üleliigset glükoosi eemaldada ning hakkab siduma ennast LDL-kolesterooliga. Loe edasi, et mõista paremini.
Rasvad, rasvhapped ja kolesterool on sulle elutähtis!
Meie aju, hormoonid ja keha rakud on tehtud rasvast. Kolesterool on keha tähtsaim põletikuvastane aine. Kolesteroolist toodetakse keha kaitseks vajalikke hormoone: mineralo- ja glükokortikoidid, testosterooni- ja östrogeeni, D3¬vitamiini, sapphappeid ja serotoniini. On oluline teada, et kolesterooli hulk veres võib üheainsa emotsionaalse puhangu peale tõusta 10-15% mõne minuti jooksul, mistõttu kolesterooli määramine on rohkem keha hetke seisundi peegeldaja, mitte konstantne väärtus.
See on eluliselt väga tähtis ning selle väiksed väärtused veres on pigem terviserisk. Rasva- ja kolesteroolivaba toit on pikemal ajajärgul hoopis kahjulik!
20% meie keha kolesteroolist tuleb toidust ja ülejäänud 80% toodab meie maks. Ülesanneteks teha uusi rakke ja samuti neid parandada. Seda on vaja D-vitamiini, testosterooni ja östorgeeni valmistamiseks.
Kui me saame toidust liiga palju kolesterooli, siis toodetakse seda maksa poolt vähem!
Mis on LDL ja HDL kolesterool
On olemas suure tihedusega lipoproteiinid (high density lipoproteins, HDL ) ja väikese tihedusega lipoproteiinid (low density lipoproteins, LDL). nad tegelikult pole kolesteroolid, vaid selle transportijad. HDL ülesandeks on verest vana kolesterooli saatmine maksa ümbertöötlemisele ja LDL nii öelda “halb” transpordib selle aga sealt kudedesse läbi vere.
Miks muutub LDL kolesterool halvaks?
Selgitaksin metafoorina – LDL on kui õlitanker ookeani peal. Selle peamine ülesanne on viia naftat (triglütseriide) sadamast sadamasse ehk lihastesse, kus tehakse nendest energiat-ATPd.
Ookeani peal valitseb oht piraatide näol, ehk vabad radikaalid milleks on veres toksiline glükoos (energia), mis tuleb suures osast süsivesikust (“head” ja “halvad”). Ookeani peal on aga kaitseks merepatrullid (insuliin), kes hoiab pahad eemale ja suunab rakkudesse. Mida rohkem glükoosi veres seda rohkem insuliini toodetakse.
Mingi aja järel ja teatud põhjustel patrulli töö pole nii tõhus enam – see oleneb toitumisharjumustest. Vabasid radikaale – piraate on liiga palju (insuliinresitentsus) ning merepatrull ei suuda enam neid ohjeldada.
Kui patrull on mängust väljas, siis piraadid saavad nüüd ligi nafta tankerile (LDL kolesterool) ja tekib ühinemine – LDL reageerib glükoosi molekuliga glükatsiooni teel.Tekib tugevam ja kleepuvam ühend (nt soe piim + suhkur = karamell).
See tanker koos piraatidega pole enam oodatud ühtegi sadamasse ning triivivad ringi, kuni lõpuks randuvad arterite seintele – veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos.
Selle peale hakkab tööle riiklik järelvalve (immuunsüsteem) ning saadab oma väiksed paadid (valged verelibled) olukorda lahendama. Kogu riik on tagajalgadel ja tekitab stressi (põletiku).
Järelvalve jääb ümbritsema suurt tankerit, kuid nad ei suuda midagi teha. See koormab julgeoleku eelarvet ning nõuab palju resurssi kuna olukorda ei suudeta ära lahendada (krooniline põletik kehas).
Kokkuvõte
LDL ei muutu lihtsalt halvaks! Nagu ma mainisin, et liigse kolesterooli tarbimisel toodetakse maksas seda vähem. Kolesterool muutub halvaks, kui toidu rasva süüakse pidevalt koos süsivesikutega. Vananedes (eriti ajast 30+ a.) ainevahetus efektiivsus langeb, lihasmass hakkab vähenema ning vale toitumisharjumuse tagajärjel, üha rohkem vabasid radikaale ehk glükoosi jääb vereringesse.
See viib lupjuvate veresoonteni. Nüüd hakkab tõusma vererõhk – süda ei suuda pumbata maksimaalselt verd läbi veresoonte kitsenemise tagajärjel.
Eelista madala glükeemilise indeksiga toite. Proovi süüa vähem rasva ja süsivesikut koos. Näiteks kui sööd muna, siis ära võta kõrvale saia või leiba.
Antud postitus selgitab tagamaid – INSULIINIRESISTENTSUS – VERESUHKRU KÕIKUMISE VARJATUD TAGAJÄRG
Loe ka teisi postitusi:
- Kuidas kasutada eeterlikke õlisid oma igapäevaelus
- Kuidas alkohol mõjutab REM-und?
- Digiaja unetuse kõige suurem põhjus
- Mis on REM-uni ja miks see oluline vaimsele tervisele?
- Kuidas kofeiin tegelikult mõjutab sinu aju ja keha?
Kasutatud kirjandus:
1. How it’s made: Cholesterol production in your body
3. Learn more about Very Low Density Lipoprotein
5. Good and bad cholesterol: No such thing
6. The great cholesterol myth; unfortunate consequences of Brown and Goldstein’s mistake
