Uni on üks alahinnatum salarelv sinu heaolu ja immuunsuse kujunemisel.
2002 a. uuringus milles osales 25 inimest leidis, et gripivaktsiini efektiivsus oleneb sellest, kuidas magasid katsealused enne süsti saamist. Ühe rühma katsealused said öösel 4h und. Teine rühm sai lubada voodis olemist ja magamist 7,5-8,5h. Kuuenda päeva lõpus said kõik gripisüsti.
Tulemused: Katsealustel, kes said gripisüstile eelnenud nädalal täies mahus magada, oli antikehade tootmine võimas. Piiratud unega rühma katsealuste kehas toodeti vähem kui 50% antikehasid võrdluses hästi maganud katsealuste kehadega.
Sarnane olukord võib esineda erinevate vaktsiinidega. Isegi kui inimene magab järgi peale süsti saamist kahe või lausa kolme nädala jooksul, ei pruugi tal ikkagi tekkida täielikku immuunreaktsiooni gripisüstile. (M. Walker)
Mis on üldiselt vaktsiini mõiste? Vaktsiiniga viiakse organismi viiruse osiseid ja need kutsuvad organismi enda immuunsüsteemis esile antikehade väljatöötamise. Need antikehad on mõeldud ühe konkreetse viiruse vastu. Organismis tekib nn. immuunmälu – kui mõne aja pärast tõesti juhtub, et inimene nakatub viirusega, siis tema immuunsüsteem tunneb viiruse ära ja on kohe valmis välja töötama mitmesuguseid kaitsebarjääre just selle viiruse vastu.
Kasutatud kirjandus:
2. Temporal Links Between Self-Reported Sleep and Antibody Responses to the Influenza Vaccine (2020 a. sarnane uuring)
