Kas sa oled suur kohvisemu ja alustad päeva mõnusa tassi kuuma kohviga? Kohv sisaldab kofeiini, mis on maailmas kõige sagedamini kasutatav narkootikum. Sa võid mõelda, narkootikum?!
Kofeiini võib nimetada narkootikumiks, sest see stimuleerib kesknärvisüsteemi. Üldiselt ergutavad ained e. stimulandid ( kofeiin, amfetamiin, nikotiin, kokaiin, ecstasy jt.) kutsuvad esile meeleolu, enesekindluse ja uljuse tõusu. Need ained mõjutavad sinu dopamiinisüsteemi, mis tekitab ihatunnet ja vajadust neid aineid uuesti pruukida.
Kas kofeiin kohvis ja muudes jookides annab energiat?
Vähe teatakse, kuidas tegelikult kofeiin keha ja aju mõjutab. Tavaliselt turundusliku tagamõttena tuuakse jookide juures välja energiat andev mõju.
Sukeldume täpsemalt kronobioloogiasse.
Sul tekib iga päev unesurve ehk normaalne väsimine päeva jooksul. Unesurve tass hakkab täituma hetkest, millal inimene ärkab ja seda kuni uinumiseni. Öö jooksul unesurve hajub ning kahe protsessi mudeli järgi toimub unesurve hajumine öö jooksul palju kiiremini kui selle tekkimine päeva jooksul.
Unesurve tekitab molekul adenosiin, mille kontsentratsioon ajus kuhjub seda rohkem, mida kauem inimene üleval on olnud. Adenosiin on meie kehas olev molekul. Kui see seondub närvirakkude adenosiiniretseptoritega, survestab see kesknärvisüsteemi, aeglustab närvirakkude aktiivsust ja põhjustab meie unisust.
Kofeiini molekul sarnaneb väga adenosiini molekulile. Seega võib kofeiin sarnase kuju tõttu seonduda nende adenosiiniretseptoritega närvirakkudel. Sellel on kaks mõju.Adenosiinil ei ole ruumi seondumiseks, kuna kofeiin on selle koha hõivanud.
Kofeiin toimib erinevalt adenosiinist, kuigi näeb välja sarnane (stimuleerib kesknärvisüsteemi, mitte ei survesta seda) – see paneb närvirakud kiirenema ja annab ajule käsu suurendada neuronite tulistamist ja vabastada adrenaliini.
Kuidas kofeiin mõjutab organismi?
Toon välja sümptomid, mis kaasneb kofeiini tarbimisega:
Suurenenud keskendumisvõime
Suurenenud vererõhk
Suurenenud südame löögisagedus
pingestunud lihased ja rahutus
Suurenenud õnnetunne! Dopamiini (“hea enesetunde” neurotransmitter) süsteem töötab tõhusamalt, kui kofeiin blokeerib adenosiini. (Uuring)
Uuringud on näidanud, et geneetiline alus määrab, kas kohv hoiab sind ärkvel või mitte. Kui sul on DNA-s teatud geenivariatsioon, võib keha kofeiini aeglasemalt töödelda ja kofeiin jääb seetõttu kauemaks organismi. Need (õnnelikud) inimesed võivad vajada sama stimuleeriva toime saavutamiseks vähem kohvi! Selle uuringu kohta võid lugeda rohkem siit!
Nii et jah, tagasi peamise punkti juurde peidetud kofeiini kohta. Kui tunnete end kummaliselt ergutatuna, ilma et oleksite joonud nii palju kohvi, siis võib see olla tingitud kofeiinist, mida olete tahtmatult päeva jooksul tarbinud.
Tänapäeval tarbitakse kohvi mingite sümptomite leevendamiseks, kuigi tegelikult võib tuua tihe kofeiini tarbimine just neid. Lapsed on eriti ohus, kuna see on muudetud neile väga kättesaadavaks.
Loe ka blogiartiklit, milles jagan soovitust kuna juua päeval esimene kohvi…
