Kui uurida evolutsiooni ja piirkondi, kus toidulaud võib olla väga ühekülgne, ei leita seoseid kõrge kolesterooli tarvitamisel terviseprobleeme. Eskimod tarbivad suures koguses loomseid rasvu. Muna müüt on ka murtud. Põhjus peitub mujal!
LDL “halb” kolesterool muutub halvaks, mitte rasvade liigse tarbimise pärast, vaid millega sa koos neid sööd. SÜSIVESIK tõstab kõige rohkem vere glükoositaset ning see võib hakata kurja tegema vanusega.
Pigem nähakse ohtu veresoonkonnale kui veres on liialt vabasid radikaale ehk glükoosi. LDL reageerib liigse suhkruga (glükoosi) vereringes glükatsiooni tagajärjel. Tekib tugevam ja kleepuvam ühend – oksüdeerunud ehk rääsunud LDL kolesterool, mis võib kleepuda arterite seinale.
Piltlikult võib seda olukorda veresoontes selgitada kui köögis karamelli tegemisega.
Seda on raske mõista, kuna riik soovitab tarbida päevasest energiavajadusest 50-60% süsivesikut, millel erinevalt valkudest ja rasvadest puudub organismile bioloogiline väärtus – keha saab ilma selleta hakkama, kuna läbi glükoneogeneesi toodetakse aju jaoks piisav kogus glükoosi.
Kui ma õppisin toitumisnõustajaks oli vaja mul kirja panna enda 10 päeva toitumine. Minu keskmine kolesterooli tarbimine oli 873mg päevas, norm aga 300mg. Olin elu vormis ja ideaalkaalus, aga õppejõud soovitas ilma põhjendamata vähendada tarbimist.
Tahaks lisada, et ma ei tee mingit konkreetset dieeti (nt ketogeenne dieet) või paastu (intermittent fasting )! Söön lihtsalt teadlikult. Kas mu kolesterool on sellepärast kõrge? EI! Maks reguleerib kogu seda protsessi. Sööd palju, toodetakse vähem.
Näiteks eskimote hõimude rühm artikas, kelle toidulaud koosnes mereimetajatest ja maismaal elavatest loomadest, tarbisid palju kolesterooli. 1940ndatel esines sellise dieediga väga vähe ateroskleroosi ehk arterite lubjastumine ja südame-veresoonkonna haiguseid. Asjaolud aga muutusid 1970ndatel, kui nendeni jõudsid rafineeritud süsivesikud.
Ametlikul toitumisnõustaja õppel (1a õpet) ei räägita seosest toitumise ja füsioloogia vahel. Kõik on paberil must ja valge. Kalorid sisse, kalorid välja. Biokeemia õpetatakse üldiselt, aga mitte kuidas seda mõjutab toitumine. Kõike ikkagi kontrollivad hormoonid ning need on just tehtud “hirmutavast” kolesteroolist.
Isegi kui toidul või joogil on kirjas tooteinfol 0 kalorit, siis ikkagi see mõjutab ainevahetust ja toob muutuseid veresuhkru tasemel.
Krooniline süsivesikute liigtarbimine koos rasvadega hakkab ajapikku tekitama probleeme. Minu silmis hakkab see murekoht esinema alates 30ndast eluaastast, kui vaikselt hakkab toimuma sarkopeenia ehk vanusest tingitud lihasmassi kadu. Noorena põletad kõike, vanemas eas hakkab kuhjuma. Mida rohkem lihaseid, seda paremini põleb. Kõrge vererõhk võib olla veresoonte lupjumise tagajärg, mida toob liigne glükoos veres, mis tuleb just süsivesikute liigtarvitamisest.
Kasutatud kirjandus:
- Hyperglycemia, lipoprotein glycation, and vascular disease
- The great cholesterol myth; unfortunate consehttps://academic.oup.com/qjmed/article/104/10/867/1591864quences of Brown and Goldstein’s mistake
- Changes In Eskimo Diet Linked To Increase In Heart Disease
- Increase in the intake of refined carbohydrates and sugar may have led to the health decline of the Greenland Eskimos
